Sermersooq

Igasoq tusaamasaq nereqatigalugu Donnas Dyreklinikimut 17.000 koruuninik katersisimasoq

Nuummi Killut Activity Loungemi nereqatigiisitsinerit assigiinngitsut tigulluarneqarsimapput. Aaqqissuussanut isissutissat nungunneqarsimapput, maannamullu Donnas Dyreklinikimut, uumasut nakorsai nakorsiartarfimmi amigaatigineqartut kajumissarumallugit aammalu ingerlatsinermut isumannaarinninnissamut suliaqartunut, 17.000 koruunit katersorneqareersimallutik.

Aaqqissuussanut Brewhouse Greenland Brugseni suleqatigalugu akisussaasuuvoq.

“Nerisassat siunertarlu pitsaasut atorluarlugit aaqqissuusserusukkatta. Tupaallannarnerutipparali inuit siuleriiaallutik utaqqerrattut misiginerisa, soorlu nuannernerulersikkaa. Tassa Nuuk, innuttaasoq ikiortariaqarpat orniguttoqassaaq,” Jeppe Ejvind Nielsen, Brewhouse Greenland A/S-imi allaffissornermi pisortaq oqaaseqarpoq.

“Kalaallit Nunaata igasuini pitsaanerpaat ilai isumaqatigiissuteqarfigisinnaagatsigit iluatsitserujussuarpugut, taakkua ornigullutik igasuujartortassammata nerisassanillu mamangaartunik sanasassallutik. Una sapaatip akunnera Aggu Broberg igasuussaaq, sapaatip akunneralu kingulleq Miki Siegstad igasuusimalluni.” 

“Igasut taamak piginnaasaqartigisut Donnas Dyreklinikimik tapersersuigaangamik, paasinarnerulertarpoq sooq neriartortoqartuaannarnersoq. Nerinerinnaanngilaq – unnuk illoqarfimmi innuttaasut ataatsimoorlutik kivitseqatigiiffigivaat,” Jeppe Ejvind Nielsen oqaaseqarpoq.

Donnas Dyreklinikimi aningaasat allannguisitsisinnaapput. Peqqinnissaqarfinni aamma nakorsanik amigaateqartoqartoq, aamma uumasut nakorsiartarfiat assinganik nalaataqarpoq.

“Donnas Dyreklinik aamma Nuummi Uumasut innuttaasut aamma Kalaallit Nunaata nunatsinni Uumasut nakorsaqarnissaannut isumannaarinninnissamut suliatsinnut tapersersuinerannut qujassutissaqarpugut. Danskit uumasunut nakorsiartarfiinit kajumernarnerulissagutta, atugassarititanut pitsaanerusunut neqerooruteqarsinnaasariaqarpugut – aningaasaqarnerlu naammanngippat, tamanna ajornarsinnaavoq,” Tom Amtoft, Donnas Dyreklinikimi pisortaq poqarpoq.

Peqatigiiffiup siunertaraa, uumasut tamarmik uumasut nakorsamik ikiorneqarsinnaalernissaat, piginnittup isertitai apeqqutaatinnagit, taamaattumik aningaasaqarneq avataaniit ikiuisoqartinnagu kivinneqarsinnaasimanani.

“Nereqatigiisitsinerup uumasut nakorsaanik sulisitsinissamut atatillugu aningaasartuutissanut matussuseeqataassaaq. Neriuppugut, amerlasuut nerilluataarnissamut neqeroorut tigulluarumaaraat, tamannami pilersaarummut aningaasanik saniatigut oqilisaataassammat,” Tom Amtoft oqaaseqarpoq.

Nereqatigiisitsinissanut soqutiginninneq suli annertuvoq, pilersaarutaavorlu aaqqissuussineq ingerlanneqaannassasoq.

“Neriuppunga 17.000 koruunit pineqartut aallarniutaannaasut. Juulimi nereqatigiisitsinermi isertitarineqartut tamaasa uumasut nakorsiartarfiannut tunissutigineqassapput,” Jeppe Ejvind Nielsen oqaaseqarpoq.

  • Umimmattassat ataasinngorpat makitsissutigineqassapput

  • Paamiuni najugaqarnissamik sungiusarnissamut neqeroorut aqqutigalugu Heine namminerisaminik initaarpoq

  • Nunatsinni nunakkut arpanneq internationaliusumik siunertaqarluni